Õpitud abitus: miks me ei kaitse ennast

Raskete aegade läbimisel on normaalne püüda olukorrast välja tulla ja probleemi lahendada, võidelda selle vastu, lõpetada halb aeg ja sellepärast saame proovida erinevaid lahendusi, aga on aegu, kui me rätikule viskame ... miks? Kas see on tingitud? Miks tuleb aeg, kui me loobume? Kas me lõpetame tegutsemise? Püüdes lahendada seda, mis meile haiget teeb?

Mis on õppetu abitus?

Õpitud abitus on psühholoogiline nähtus, mida Martin Seligman uuris, et mõista protsesse, mille abil inimesed ei suuda reageerida olukordadele, mis põhjustavad meile suurt kannatust ja valu, arendades passiivset suhtumist.


Kui me läbime rasketel aegadel, kui meil on probleeme, oleme kannatanud ja püüdnud lahendada mitmel viisil, mis meid kahjustab, ilma et see oleks edukas, ilma et me muutuksime ootuspäraselt. me kutsume iNdefence õppinudsee tähendab, et me teame, et me ei saa midagi teha, et sellest ebameeldivast olukorrast välja pääseda, et mida iganes me teeme, ei muutu midagi, sest me oleme juba kõik proovinud!

Kujutage ette, et me oleme teel tööle ja oleme kinni liiklusummikus, esimesel päeval, kui sa vihastad ja karjuvad, teine ​​teisendab veidi ja kolmas eeldab, et te ei saa midagi teha liiklusummiku vältimiseks või et iga kord, kui te võtate lennuk, see on edasi lükatud, esimest korda, kui lähete loendurile väga vihane ja panete kaebuse, teine ​​teine, mille peale pöördute, kahtled, et see jõustub, siis kolmas eeldab, et kaebuse esitamine on kasutu ja panete sellega kokku.


Kuidas me saame õppitud abitusse

Kõik need eespool mainitud olukorrad on meie elus edasise mõjuta igapäevased olukorrad, aga kui me läbime raskeid isiklikke hetki ja eeldame, et me ei saa neid lahendada, oleme juba kõik proovinud ja järeldame, et mida iganes ma ei tee mitte midagi ära teenida, et kõik jääb samaks, kui asjad muutuvad keeruliseks, sest me oleme passiivsed, me lõpetame selle olukorra väljumise, lõpetame võitluse, loodame, et suudame olukorra lahendada, me lõpetame uskumise me ja vähehaaval hakkame omama negatiivseid tundeid enda üle, vähendades oma enesekindlust ja enesehinnangut, ning see mõjutab võimet lahendada probleemi või olukorda, millega me silmitsi seisame, siis oleme vastavuses ja esitades lühidalt: Euroopa Õpitud abitus.


Kiusamine, koduvägivald, isegi mis juhtus koonduslaagrites jne. On näited olukordadest, mis peegeldavad seda õppinud abitust, ohvrid ei pääse, ei tee midagi nende olukorrast välja, sest kõik varasemad katsed lahendus ei ole üldse teeninud ja on õppinud, et nad ei saa midagi muuta oma olukorra muutmiseks.

 

Mida me saame teha abitult välja tulla?

Enamik meie käitumisviisidest on õppinud. Jalgrattaga sõitmine, teiste abistamine, agressiivsus, valetamine, vaikimise hoidmine teatud kohtades ... on käitumised, mida oleme õppinud kogu meie elu jooksul. Hea see on see, et nagu me oleme õppinud käitumist, mis meid piirab, nagu abitus, samamoodi saame neid ära õppida ja neid teiste jaoks muuta, mis meid paremini tunnevad.

Kui inimene on õpitud abitusse langenud, ei piisa sellest, et teda julgustada, tegutseda, muuta, kuid on vaja ära tunda abitus, taastada enesekindlus, mida oleme kaotanud ja tugevdanud meie enesehinnangut. Selleks toimige järgmiselt:

1. Olge ettevaatlik, kuidas sa iseendaga räägid. Mitu korda saadame endile sõnumeid: "Ma ei saa seda teha" "see hirmutab mind", kui sa mõistad, et räägid sellest, FOR ja küsitledes oma mõtteviisi. Mis on see, mis mind ei suuda? Mis tõesti hirmutab mind?

2. Võtta olukorda üle. Juhtimine on teie sees, mitte olukorras, loob erinevaid lahendusi probleemi lahendamiseks, pidage meeles ressursse, oskusi jne Joonista plaan ja alusta seda.

3. Arendage positiivseid ootusi oma käitumise tulemuste suhtes. Uskudes, et me teeme hästi ja õnnestub, on esimene samm selle saavutamiseks.

Rocío Navarro Psühholoog Psicolari direktor, integreeritud psühholoogia

Video: Raimo_Ülavere_2013_Vol.1_of_3


Huvitavad Artiklid

Billings'i meetod, mis on viljakuse loomulik näitaja

Billings'i meetod, mis on viljakuse loomulik näitaja

Billingsi meetod See on viljakuse loomuliku tunnustamise meetod, mille puhul naistel on mõningaid märke ja sümptomeid, mida me kergesti tunneme. Tänu neile võib naine teada, millal on parim aeg...

Enamik kodudest koosneb 2,5 inimesest

Enamik kodudest koosneb 2,5 inimesest

Vastavalt riiklikule statistikainstituudile INE läbiviidud 2015. aasta pideva majapidamisuuringu andmetel on perekonna elamine ja elamine koos perekonnaga endiselt kõige levinum.Kõige sagedasemad...