Mängu tähtsus lapse arengus
Mäng on lapse elu põhielement, mis on lisaks lõbutsemiseks vajalik selle arenguks. Aga miks see on oluline ja mida see toob? Lapsed peavad oma oskusi kasvama ja arendama, mäng on laste õppimise ja tervikliku arengu jaoks oluline, sest nad õpivad tundma elu mängimist.
Lapsed peavad enne nende õppimist ikka ja jälle tegema asju, nii et mängudel on kujundav iseloom, muutes need nägu ikka ja jälle, olukorrad, mis võivad neid domineerida või nendega kohaneda. Lisaks võivad mängud olla igasugused: laud, sport ja nii edasi. Mängu kaudu püüavad lapsed otsida, uurida, proovida ja avastada maailma enda jaoks, olles tõhus haridusvahend.
Mäng kujundab lapsepõlves erinevaid võimeid
Mäng on harjutus, mida laps teeb erinevate võimete arendamiseks:
- Füüsiline: mängida lapsi liikuma, harjutades seda peaaegu ilma seda realiseerimata, millega nad arendavad oma psühhomotoorset koordineerimist ning brutot ja peenmotoorikat; Lisaks terve keha, lihaste, luude, kopsude, südame jms tervisele, mida nad teevad, lisaks öösel hästi magada.
- sensoorne ja vaimne areng: vormide, suuruste, värvide, tekstuuride jms diskrimineerimise kaudu.
- Affektiivne: kui tekib emotsioone, nagu üllatus, ootus või rõõm; ning ka emotsionaalsete konfliktide lahenduseks, et rahuldada nende vajadusi ja soove, mida reaalses elus ei saa anda, aidates neil toime tulla igapäevaste olukordadega.
- loovus ja kujutlusvõime: mäng äratab neid ja arendab neid.
- Koostada koostöö harjumused, et mängida pead partner.
- Mäng teeb lapsi ja lapsi õppima oma keha tundmatema ja tema keskkonna piirid.
Lapsed peaksid nautima oma mänge ja meelelahutust ning olema orienteeritud haridusalastele eesmärkidele, et saada maksimaalset kasu.
Kõigepealt arenevad lapsed vaid olukorra vahetu tajumise kaudu, teevad esimese asja, mis meelde tuleb, kuid sellist tüüpi tegevustel on oma piirid, eriti kui on probleeme; Mängu kaudu õpib laps arenema vaimses keskkonnas, kasutades mõtlemist kaugemale konkreetsest väliskeskkonnast, suutes juhtida oma käitumist olukorra tähenduses, sundides teda ja motiveerima teda välja töötama strateegiaid tema probleemide lahendamiseks.
Näiteks, kui laps tahab oma plokktorni kõrgemaks teha, kasutab ta oma mõtteid, et avastada, et ta peab panema suuremad plokid alusse või tegema baasi mitme väikese plokiga ja saama torni kõrgemaks kui kui ta tegi seda, blokeerides ühe ploki teise järel.
Mäng ja laste vanus
Alates kaheaastasest lapsest alustab laps uut mängufaasi, kasutades oma varasemat kogemust, et saada uut keerulisemat õppimist, sest tema mängude olemus muutub, sest ta arendab oma võimet mõelda oma uutest avastustest, hakkab suhtlevad sujuvalt, laiendavad oma sõnavara ja omavad paremat käsku oma keha (brutot ja peenmotoorikat), muutes ta otsima uusi kogemusi, mängukaaslasi arendama oma kujutlusvõimet, mis osaleb rohkem täiskasvanute maailmas.
Kooli etapp tähendab veel ühte sammu nende mängude edenemisel, nüüd mängivad nad koolis ja kui nad koju jõuavad, mängivad nad jätkuvalt ja rakendavad, mida nad on koolis elanud ja õppinud, tegelikkust jäljendades, esindades sümboolse mängimise kaudu kõike mida nad on elanud või elavad, võimaldades neil oma emotsioone välistada: rõõmud, tunded, rasked hetked, pettumused jne.
Marisol Nuevo Espín